Sõnaseletusi

Ajax Javascriptil põhinev tehnoloogia kasutajaliidese loomiseks. Ajaxil põhinevad kasutajaliidesed võimaldavad laadida lehele uut sisu, täita vorme jne sellisel viisil, et lehekülje reload ehk uuesti laadimine pole vajalik. See muudab veebi kasutamise sujuvamaks ja kiiremaks, misläbi kasutajakogemus kujuneb palju nauditavamaks. Ajaxit kasutavad nt Flickr ja Facebook.

Andmebaas Struktureeritud viis andmete hoidmiseks, nii et neid saab vastavate päringute kaudu kiiresti leida. Iseenesest pole andmebaas midagi muud kui tabel; vajaliku funktsionaalsuse annab sellele andmebaasi haldussüsteem ehk programm andmetabelite haldamiseks. Eesti turul on levinumad tasuta haldussüsteemid MySQL ja PostgreSQL, tasulised aga Oracle ja MicrosoftSQL.

CMS vt Sisuhaldustarkvara

CRM vt Kliendihaldustarkvara

Dünaamiline veeb Veeb, mille sisulehed genereeritakse hetkel, mil kasutaja klikib linki või sisestab aadressi. Sellise veebi sisu hoitakse andmebaasis ning monteeritakse lehekülgedeks programmimootori abil. Dünaamilist veebi saab hallata läbi mugava kasutajaliidese, nõnda et kasutajatel ei pea olema mingeid tehnilisi teadmisi. Samuti on lihtne vahetada kujundust, luua keeleversioone jne. Dünaamilist veebi genereerivaid valmistooteid nimetatakse sisuhaldustarkvaraks. Vastand: staatiline veeb.

E-turundus Turundus, mille kanaliks on internet või e-post. Vahenditena kasutatakse masspostitusi, bannereid, tekstireklaami, blogisid, videoklippe, katalooge jpm. E-turunduse tuumaks on aga info kasutaja eelistuste ning huvide kohta, seepärast tuleks e-turundust kavandades mõelda pigem andmebaasiturunduse, mitte tavalise meediareklaami seisukohalt.

Flash Animatsioonitehnoloogia, mis võimaldab luua liikuvat graafikat. Objektide liikumine kirjeldatakse vektoritena, st antakse liikumise algus- ja lõpp-punkti koordinaadid ning vahepealse liikumistee arvutab masin jooksvalt. Tänu sellele on flashi failid väga väikesed, mistõttu ta on kujunenud hinnatud veebitehnoloogiaks. Vältida tuleks aga kogu saidi loomist flashis, kuna see tekitab probleeme kasutatavuse ning otsingumootoritega.

Google Analytics Google'i poolt pakutav veebipõhine statistika- ning analüüsivahend, mis võimaldab saada reaalajas ülevaate sellest, kuidas veebisaiti kasutatakse. Praeguseks on praktiliselt kujunenud veebianalüüsi standardplatvormiks.

HTML (Hypertext Markup Language) skriptikeel veebilehtede kodeerimiseks. Staatilise veebi jaoks kodeeritakse iga lehekülg käsitsi, dünaamilise veebi puhul teeb selle töö programmimootor.

Infoarhitektuur Veebi sisu loogiline ülesehitus: struktuur, menüüde loogika, sisu paiknemine lehekülgedel.

Javascript Laiade võimalustega skriptikeel, mida kõige sagedamini kasutatakse dünaamika või interaktsiooni lisamiseks veebile, näiteks arvutavate vormide või liikuvate kujunduselementide loomiseks. Javascripti muudab eriti paindlikuks see, et teda saab lisada otse HTML-koodi sisse, ilma et oleks vajadust serverisse midagi lisaks installeerida. Javascripti uusim kasutusvaldkond on Ajax.

Kasutatavus Termin, mis viitab kõigile neile teguritele, mis muudavad veebisaidi või tarkvara kasutamise kiireks ja mugavaks. Ehk siis aitavad kasutajal võimalikult lihtsalt ja intuitiivselt eesmärgile jõuda, mitte ei veereta tema teele takistusi. Et sait oleks kasutatav, peab ta järgima kasutaja psühholoogiat, vastama väljakujunenud konventsioonidele ning põhinema piisavalt kiirel ja paindlikul tehnoloogial.

Kliendihaldustarkvara Programm kliendisuhete haldamiseks. Tüüpiliselt sisaldab klientide andmebaasi, genereerib müügimeestele päevased tegevuskavad ning võimaldab statistikat.

MySQL Levinuim vabavaraline andmebaaside haldussüsteem. Ka All Web kasutab peamiselt MySQLi, kuna ta on äärmiselt töökindel, võimalusterohke ning lõppkliendile tasuta.

Navigatsioon Vahendid, mille abil kasutaja leiab veebis või tarkvaras tee teda huvitava infoni või teeb talle vajalikke tegevusi: menüüd, nupud, lingid, otsing jms.

PHP Väga levinud skriptikeel, milles kirjutatakse veebi programmimootoreid, sisuhaldustarkvara, aga ka väga keerulisi ärisüsteeme jm andmebaasirakendusi. Ka All Webi kasutatav Sauruse sisuhaldussüsteem on kirjutatud PHPs.

Programmimootor Programm või skript, mis võtab andmebaasist sisu ja kujundusmalli, monteerib need HTML-leheküljeks ning saadab kasutaja arvutisse. Võib olla kirjutatud enam-vähem igas programmeerimiskeeles; Eestis on levinud peamiselt php- ja asp-keeles kirjutatud mootorid.

RSS Standard veebi sisu kuvamiseks sisulugejates, blogides jm.

Sisuhaldustarkvara Valmistarkvara dünaamilise veebi loomiseks. Koosneb andmebaasi haldussüsteemist ning programmimootorist; võib sisaldada lisamooduleid spetsiifiliste ülesannete täitmiseks (nt e-pood). Eestis levinuim sisuhaldustarkvara on Saurus CMS, mida kasutab ka All Web.

Staatiline veeb Veeb, mille sisu paikneb valmis HTML-failides. Sellised leheküljed tuleb käsitsi kodeerida, nende muutmiseks on vaja muuta HTML-koodi. Sobib eelkõige vähe teksti sisaldavate veebisaitide jaoks, mida ei ole vaja kuigi tihti muuta.

Veebiserver See sõna tähistab kahte erinevat asja. Esiteks füüsiline arvuti, milles paiknevad veebifailid. Teiseks tarkvara, mis juhib seda, kuidas arvuti veebifaile käsitleb. Tuntumad tarkvaralised veebiserverid on Apache (töötab Linux-keskkonnas) ning Microsoft IIS (töötab Windowsi keskkonnas).

Web 2.0 Kontseptsioon, mille kohaselt veebisait ehitatakse üles nõnda, et selle kasutajad moodustavad kogukonna ning loovad ise suurema osa saidi sisust. Näiteid: Rate, Flickr, YouTube, del.icio.us, Digg, Facebook, LinkedIn, Orkut, Dogster jpm. Sageli, ehkki mitte alati, kasutavad sellised saidid kasutajaliidese loomiseks Ajaxit, mistõttu seda loetakse mõnikord Web 2.0 üheks tunnuseks. Kuigi Web 2.0 on kujunenud võimsaks meediamulliks, jääb enamik veebisaite siiski ka edaspidi "vanamoodsateks" ühesuunalisteks infosaitideks, mille sisu loob saidi omanik.

XML (Extensible Markup Language) Universaalne skriptikeel, mis veebirakenduste puhul on tähtis peamiselt kui sidumisliides erinevate rakenduste integreerimiseks.